Rajamine

1992. a asusid esimesed Vissarioni õpetuse järgijad elama Minussinski linna, olles tuumiku ja tulevase kogukonna rajajateks. 1994. a otsustati rajada Siberisse Tiberkuli järve äärde ökoküla, kus õppida elama Maal talle valu tekitamata ning ökoloogilist tasakaalu rikkumata, asendades senise tarbijaliku suhtumise loodust armastava koostööga.

 

1997. aastal võeti “Tiberkul” ökoküla rahvusvahelise sotsiaal-ökoloogiliste organisatsioonide liidu liikmeks. Uus asustus rajati mägisele alale keset taigat, kasutades selleks minimaalselt tehnikat. Ökoküla hõlmab 250 ha ja on ehitatud kolmel kõrgusnivool: esimene nn. Linn, ehk Koidiku Eluase (Обитель Рассвета);  teine aste Taevane Eluase (Небесная Обитель) ja kõige kõrgemal Templimägi (Храмовая Вершина).

 

23.06.1995 õnnistas Vissarion tulevast Linna, mida on kutsutud ka kui “Päikese Linn”, “Meistrite Linn”, “Uus Jeruusalemm”. 1998. aastal sai Mäele rajatud inimasustuse ametlikuks nimetuseks Koidiku Eluase. Põhiplaanilt on Linn kontsentriline, mille keskmest väljuvad kiirtena 14 tänavat. Keskuse ümber rajatakse koole, käsitöökodasid, elamuid, lille- ja köögiviljaaedu. Siinkohal olgu öeldud, et järgijad on taimetoitlased ja kasvatavad oma toidu ise. 

 

Siberis sündivat uut asustust on hakatud nimetama ka Tõotatud Maaks, mille eesmärgiks on üles ehitada tuleviku ühiskonna mudel, kus sõna on kooskõlas teoga ning saab ellu viia kõrgemaid vaimseid ja moraalseid põhimõtteid. Hetkel on kogukonna peamiseks ülesandeks rajada nn. Ühine Pere (Единая Cемья), kus pole näljaseid ega kodutuid.